Results for 'valdamisteadmine, uusaja teaduse ideoloogia, eksperiment, loodusseadused'

18 found
Order:
  1.  27
    Scientia est potentia.Ülo Kaevats - 2008 - Studia Philosophica Estonica 1 (3):43-60.
    Oma algses mitmetähenduslikkuses on see F. Baconi aforism kõige tihendatum tõdemus, mis tõmbab olemusliku eraldusjoone ühelt poolt antiikse ja keskaegse ning teisalt uusaegse arusaama vahele teadusest ja teadusteadmisest. Artiklis püüab autor anda võimaluste piires tervikpildi uusaja teaduse industriaalselt (tehnoloogiliselt) orienteeritud teadmistüübi tekkimisest. Uusaja teaduse kujunemiseks vajaliku pöörde maailmavaateliste eeldustena tuleb käsitleda: (1) põhimõtteliselt uut subjekti ja objekti käsitust; (2) täiesti uut väärtusruumi, uut teaduse ideoloogiat (ilmalikkus, kriitiline vaim, tõesus ja praktiline kasulikkus); (3) tunnetuslaadi muutust — (...)
    No categories
    Direct download (5 more)  
     
    Export citation  
     
    Bookmark  
  2.  17
    Milleks on sotsiaalse tunnetuse uurimisvaldkonnas tarvis filosoofiat?Vivian Bohl - 2011 - Studia Philosophica Estonica 4 (1):20-51.
    Käesoleva artikli eesmärgiks on selgitada, milline on ja peaks olema filosoofia panus sotsiaalse tunnetuse uurimisvaldkonnas. Vastustades kolme populaarset väidet, mille kohaselt filosoofiat ei ole teaduse tegemiseks tarvis, selgitan, kuidas filosoofid panustavad ning peaksid jätkuvalt panustama sotsiaalse tunnetuse uurimisse. Eraldi käsitlen mõtteliste eksperimentide rolli sotsiaalse tunnetuse uurimisel ning väidan, et kuigi klassikalised filosoofilised mõttelised eksperimendid ei sobi sotsiaalse tunnetuse valdkonna teaduslike probleemide lahendamiseks, tuleks rahvapsühholoogia uurimisel ulatuslikumalt rakendada eksperimentaalfilosoofilisi meetodeid. Väidan, et filosoofid analüüsivad sotsiaalse tunnetuse valdkonnas tehtud uurimistööd enamasti normatiivsetel (...)
    Direct download (4 more)  
     
    Export citation  
     
    Bookmark  
  3.  2
    Filozofski eksperiment: signifikantni i egzistentni vidici u filozofiji.Rudolf Brajičić - 1996 - Zagreb: Hrvatsko filozofsko društvo.
    No categories
    Direct download  
     
    Export citation  
     
    Bookmark  
  4.  9
    Fizički eksperiment.Pjer Dijem - 1999 - Theoria 42 (1-2):139-156.
    No categories
    Direct download  
     
    Export citation  
     
    Bookmark  
  5.  14
    Bohrova filozofija i izmjene temelja fizikalnog jezika.Mladen Domazet - 2004 - Prolegomena 3 (2):135-149.
    Od samih početaka razvoja kvantne mehanike javlja se potreba metafizičkog razgraničenja “makro” svijeta opisanog “svakodnevnim jezikom” i “mikro” svijeta kojim se bavi formalizam teorije . U tekstu se raspravlja o potrebi pomirenja ovako umjetno razgraničenih svjetova, uz pregled najvažnijih pravaca tumačenja formalizma teorije. Posebno se izlaže Bohrovo “kopenhaško” tumačenje i problemi koje pred njega postavlja EPR misaoni eksperiment. Pregledom Bohrovih odgovora na dani eksperiment, pokazuje se da njegovo tumačenje traži više od ograničenja svakodnevne deskriptivne metafizike pri opisu pojava na mikro-nivou. (...)
    Direct download (5 more)  
     
    Export citation  
     
    Bookmark  
  6.  9
    Boškovićev dalekozor s vodom i Lopašićevo objašnjenje.Višnja Henč-Bartolić - 2006 - Filozofska Istrazivanja 26 (3):617-621.
    U osamnaestom stoljeću Bošković je želio iznaći da li je svjetlo val ili čestica. Stoga je sugerirao pokus u kojemu treba napuniti dalekozor vodom i time pronaći promjene iznosa aberacije zvijezde. Stotinu godina kasnije Sir Airy je izveo eksperiment, ali s negativnomrezultatom. Lopašić je to objasnio pomoću Einsteinova principa specijalne relativnosti.In 18th century Bošković tried to find out if light is wave or corpuscule. Therefore, he suggestedto fill a telescope with water to test alteration in the amount of stellar aberration. (...)
    Direct download  
     
    Export citation  
     
    Bookmark  
  7.  29
    Unistus tõelisest teadusest.Enn Kasak - 2008 - Studia Philosophica Estonica 1 (3):61-80.
    No categories
    Direct download (3 more)  
     
    Export citation  
     
    Bookmark  
  8.  4
    Engelbrecht, Jüri & Tammiksaar, Erki (2018), Eesti Teaduse 100 aastat. Sajaga tippteaduse kursil [Estonian science in a 100 years: Full speed ahead on the course of excellence in research], Tallinn: Eesti Meedia AS, 192pp, ISBN 978-9-949-60336-7. [REVIEW]Kaija-Liisa Koovit - 2019 - Acta Baltica Historiae Et Philosophiae Scientiarum 7 (1):159-160.
    No categories
    Direct download (2 more)  
     
    Export citation  
     
    Bookmark  
  9.  38
    Sotsiaalteaduste teaduslikkusest. Rein Taagepera, Making Social Sciences More Scientific: The Need for Predictive Models.Ave Mets - 2009 - Studia Philosophica Estonica 2 (1):112-134.
    Physics has for a long time been regarded as the most mature of all sciences due to strict mathematically formulated laws of physics and success of theories in applications, for which it has been taken as the example of scientificity which other sciences should strive towards. Just what aspect of physics it is that is regarded as the cause of its success and hence the yardstick of scientificity – this question has given rise to differing opinions. In his book Making (...)
    Direct download (2 more)  
     
    Export citation  
     
    Bookmark  
  10. Esteticheskata aktivnost na trudovite kolektivi: sbornik ot materiali ot sot︠s︡ialnii︠a︡ eksperiment v promishleni predprii︠a︡tii︠a︡ v Gabrovski okrŭg.B. Nikolov (ed.) - 1986 - Gabrovo: T︠S︡entr. sŭvet na BPS, Otdel "Ideĭnovŭspitatelna rabota".
     
    Export citation  
     
    Bookmark  
  11.  3
    Zeitmasse: et humanvidenskabeligt eksperiment.Kasper Nefer Olsen - 1996 - Århus: Aarhus universitetsforlag.
    No categories
    Direct download  
     
    Export citation  
     
    Bookmark  
  12.  34
    Misaoni eksperimenti i argumenti na osnovu zamislivosti.Duško Prelević - 2014 - Treći Program 161:71–81.
    U radu se istražuju sličnosti i razlike između misaoni eksperimenata i argumenata na osnovu zamislivosti. Brani se teza da intuicije igraju ključnu ulogu u opravdavanju misaonih eksperimenata, dok sa argumentima na osnovu zamislivosti to nije slučaj, zato što je zamislivost, na kojoj su ovi argumenti zasnovani, različita od intuicija i od njih nezavisna. Na bazi ovog uvida ukratko se prikazuju i različite vrste izazova s kojima se suočavaju misaoni ekspeimenti i argumenti na osnovu zamislivosti.
    Direct download  
     
    Export citation  
     
    Bookmark   2 citations  
  13.  22
    Pojava i uloga kompleksa u nekim tvrdnjama Galilea Galileija.Zoran Primorac & Andrej Ule - 2005 - Prolegomena 4 (1):3-27.
    Raspravljamo o ulozi predpojmovnog kompleksnog mišljenja u znanstvenoj spoznaji i razvoju znanosti. Kompleksno mišljenje sa svom heterogenošću i imaginacijom omogućuje održavanje pojmovne strukture i reorganizaciju cjelokupnih teorijskih mreža, ali to “naplaćuje” latentnim prisustvom protuslovlja i nekonzistentnosti.Članak se nastavlja na našu analizu odnosa između kompleksnog i pojmovnog mišljenja u Aristotelovoj Fizici. Ako je kod Aristotela središnji kompleks pojam “mjesta”, kod Galileija je osnovni kompleks zbirka gibanja-stanja. Galilei još nema izrađenu potpunu pojmovnu strukturu mehanike pa možemo reći da je njegova teorijska osnova (...)
    Direct download (5 more)  
     
    Export citation  
     
    Bookmark  
  14.  14
    Pojava i uloga kompleksa u nekim tvrdnjama Galileja Galileja.Zoran Primorac & Andrej Ule - 2005 - Prolegomena 4 (1):3-27.
    Raspravljamo o ulozi predpojmovnog kompleksnog mišljenja u znanstvenoj spoznaji i razvoju znanosti. Kompleksno mišljenje sa svom heterogenošću i imaginacijom omogućuje pojmovne strukture i reorganizaciju cjelokupnih teorijskih mreža, ali to 'naplaćuje' latentnim prisustvom protislovja i nekonzistentnosti. Galilei još nema izrađenu potpunu pojmovnu shemu mehanike, pa možemo reći da je njegove teorijska osnova uronjena u kompleksnu razinu, ali se oslanja na matematičku strukturu i eksperiment i time uspjeva formirati jednu stabilnu teorijsku organizaciju. Možemo u izvesnom smislu reći da je time kompleksno mišljenje (...)
    Direct download (4 more)  
     
    Export citation  
     
    Bookmark  
  15.  6
    Fizičarev eksperiment s kulturalnim studijima.A. Sokal - unknown
    The displacement of the idea that facts and evidence matter by the idea The displacement of the idea that facts and evidence matter by the idea The displacement of the idea that facts and evidence matter by the idea The displacement of the idea that facts and evidence matter by the idea The displacement of the idea that facts and evidence matter by the idea that everything boils down to subjective interests and perspectives is that everything boils down to subjective (...)
    Direct download  
     
    Export citation  
     
    Bookmark   1 citation  
  16.  15
    Eric Hobsbawm: A historian in search of the future.Milan Subotic - 2009 - Filozofija I Društvo 20 (1):159-192.
    U ovom radu interpretiran je istoriografski opus Erika Hobsbauma, jednog od najpoznatijih i najuticajnijih savremenih istoricara. Imajuci u vidu obimnost i slozenost tog opusa, autor je svoju analizu ogranicio na dva teorijska problema - Hobsbaumovo shvatanje koncepta 'socijalne istorije' i na ispitivanje funkcije 'istorijskog materijalizma' u nastanku i realizaciji tog koncepta. Prema autorovom misljenju, marksizam je Hobsbaumu posluzio kao plodno teorijsko stanoviste u tematizaciji istorije 'dugog XIX veka', ali mu je onemogucio celovitije razumevanje 'kratkog XX veka'. Osnovni razlog za to (...)
    Direct download (2 more)  
     
    Export citation  
     
    Bookmark  
  17. Nauchnii︠a︡t eksperiment.Petŭr Iv Velchev - 1970
    No categories
     
    Export citation  
     
    Bookmark  
  18.  36
    Teaduslik teooria kui teadusfilosoofia kategooria.Rein Vihalemm - 2009 - Studia Philosophica Estonica 2 (1):32-46.
    Artiklis arendatakse alternatiivset kontseptsiooni niihästi traditsioonilisele füüsikakesksele teadusliku teooria käsitlusele kui ka seisukohale, et füüsikateooriat ei saa teadusfilosoofias mõista teadusliku teooria mudelina, sest erinevates teadustes on teooriad oma loomult erinevad. Ollakse seisukohal, et teaduslik teooria on ikkagi teadusfilosoofia kategooriana teadusliku distsipliini eripärast sõltumatu. Käsitletakse põhiliselt kahte punkti: (1) miks on teadusfilosoofias põhjust kritiseerida traditsioonilist, füüsika põhjal saadud ettekujutust teaduslikust teooriast? (2) miks ei ole põhjendatud seisukoht, et nt keemias on teaduslik teooria (nt klassikaline keemilise struktuuri teooria) oma loomult füüsikateooriast (nt (...)
    Direct download (3 more)  
     
    Export citation  
     
    Bookmark